Nõo Lihatööstus vormib Eesti vorstist-singist rahvusvahelist edulugu

Kohalik tarbija usaldab Eestis valmistatud toitu, mis on väga maitsev ning maailma puhtamaid ja kvaliteetsemaid. Aga Eesti toit väärib edulugu ka piiri taga. Nõo Lihatööstusel on õnne retsept perede, sõpruskondade ja töökaaslaste ühisteks hetkedeks nii Eestis kui ka välismaal.

Kodumaine Nõo Lihatööstus on võtnud südameasjaks olla oma kvaliteetsete toodetega armastatuim lihabränd Eestis ja olulisematel eksporditurgudel. Selles on oma roll ka Nõo tegevuses Eesti toidukultuuri ja -kvaliteedi edendaja ning eestkõnelejana.

„Riigil on Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokument aastateks 2022–2025. Eesmärk aastaks 2025: Eesti toit on hinnatud. Meie toit vääriks, et ka muu maailm Eestit rohkem teadvustaks. Meil ongi palju, mille üle oma toidutööstuses uhke olla. Turustame välismaal praegugi häid piimatooteid, karastavaid jooke ja muud, kuid suurt ning kõnetavat rahvusvahelist edulugu siiski pole veel,“ hindab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. „Muidugi oleme karmis konkurentsis. Mastaapsed ja pikaajalised toiduturundusprogrammid on kõikides lähiriikides: Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis jne. Näiteks Soome lähiaastate toiduvaldkonna arenguid on lükkamas suurejooneline strateegia „Food 2030. Finland feeds us and the world“. See hõlmab muuhulgas riigi kuvandi edendamisse panustamist nii toidu ekspordi kui ka turismi võtmes, ekspordi edendamise tegevuste toetamist, Soome toidu populariseerimist üle ilma, toidusektori koostöö arendamist, jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu eesmärkidesse panustamist ning toidutarneahela toimimise toetamist. Eesti toidukaupade väliskaubandus on aina suures defitsiidis ning ligi kolmandik põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena. Mida rohkem toorainet kohapeal väärtustatakse ja eksporditakse, seda kasulikum kõigile. Siin on parasjagu pikk tee veel minna, aga maitsev toit on oluline komponent, kuidas riiki edukalt reklaamida.”

Nõo Lihatööstus on aastate jooksul ekspordikäibe kasvatanud veerandini. Messid, otsekontaktid, tarbijate kaasamine, et leida suure ekspordipotentsiaaliga tooteid. Lihasektoris on rahvusvahelisi edulugusid vähe, kuid palju on õppida näiteks Hispaanialt, kes on suutnud oma tooteid väga edukalt turundada. Vähe on maailmas kauplusi, kus poleks hispaanlaste chorizot või vinnutatud sinki. Kuigi Hispaania köök on ju väga vana, siis hispaanlased asutasid chorizo globaalse müügi toetuseks eraldi konsortsiumi alles 2015. aastal ja see toode naudibki nüüd märkimisväärset rahvusvahelist edu.

„Ka Eestil peab olema fookustoode, mis on riigi saadikuks. Julgen öelda, et selline kasutamata ekspordipotentsiaal on täissuitsuvorstil eestlastele juba tuttavas headuses, mida oleks võimalik sarnaselt koordineeritud alustel võimalik piiri taga turundada,“ kommenteeris Kruustük. „Lisaks meie mitmekordselt kontrollitud, kvaliteetne ning puhas tooraine, millest on võimalik midagi erilist luua paljude inimeste ühisteks hetkedeks.“

Nõo Lihatööstusel ongi valminud mahukas ekspordikava, kuidas oma Eestis valmivad ja kõrgeid tunnustusi teeninud lihatooted ka välisturgudel tuntuks teha. Selleks on tarbijatelt, tippkokkadelt, toiduekspertidelt ja ülikoolidelt pidevalt kogutud tagasisidet ning põhjalikult analüüsitud välisturge.

Nõo Lihatööstus ekspordib edukalt juba näiteks Lätti, Leetu ja Soome, tooted on kättesaadavad nii maa peal kui ka õhus – s.t lennukipardal. Lähiajal ongi aga lisandumas uusi turge ja tootesarju. Eesmärk on ekspordi osa tõsta paarikümne protsendi võrra.

Nõo täissuitsuvorstid valmivad Eestis ainulaadsetes järelvalmimiskambrites. Ainult nii on võimalik tagada ehtsad ja kõrge kvaliteediga suitsuvorstid, millel on potentsiaal olla Eesti toidu saadikuks terves maailmas. „Meie kõik tooted on suitsutatud ehtsa lepalaastuga. Me ei kasuta oma toodete suitsutamiseks vedelsuitsu, mis pole traditsiooniline lihavalmistamise meetod. Teeme tooteid, lähtudes esivanemate oskustest ja eestlaste pikkadest traditsioonidest,“ kirjeldas Kruustük. „Nõo strateegiline valik on tooted valmistada alati kindlatest farmidest pärit värskest jahutatud lihast siin kohapeal, vältida väheväärtusliku nn kondilihamassi ja igasuguste ebatervislike lisaainete kasutamist, vähendada soolasisaldust, hoida toodetes kõrget lihasisaldust. Me ei arenda ühtegi toodet, mis sisaldaks lõhna- ja maitsetugevdajat E621 ehk naatriumglutamaati.“

Nõo Lihatööstus alustas oma ambitsioonikat teekonda juba üle 30 aasta tagasi. 1992. aastal startis Toomas Kruustüki juhtimisel üks pisike ettevõte, kes hakkas Tartu külje all Nõos tootma legendaarset ja maitsvat rulaadi. Aastate jooksul on toona 50 ruutmeetril asunud tootmine kasvanud ligi 200 korda. Nüüd valmib seal ligi 600 erinevat toodet. Need on südamega tehtud tooted, mis pälvinud eestlaste poolehoiu. Nõo Lihatööstus pöörab erilist tähelepanu jätkusuutlikule tootmisprotsessile ning keskkonnahoiule, kasutades rohelist energiat, tõhusaid energialahendusi ning vähendab järjepidevalt plastpakendi osakaalu.

Ligi 250 töötajaga on Nõo Lihatööstus olulisemaid tööandjaid Lõuna-Eestis. Suurim kodumaine lihatööstus, aga samal ajal vaatamata kiirele kasvule jäänud üdini perefirmaks ja truuks pereettevõtte väärtustele. Nii on Nõo Lihatööstus pälvinud ka Eesti parima pereettevõtte tiitli.