Aasta pereettevõtte tiitli väljaandmise eesmärk on tunnustada ettevõtteid, kes on läbi perekeskse juhtimise panustanud jätkusuutlikult Eesti majandusse, ühiskondlikku arengusse ning ettevõtjaliku meelelaadi kasvatamisse noorte hulgas.
Pereettevõttes peab suutma maha suruda egod ja konkureerimiskihu. Just seda on suutnud need kolm ettevõtet. Aasta pereettevõtte nominendid olid Terminal Oil Grupp / AS Tartu Terminal, Kaamos Group OÜ ja Nõo Lihatööstus OÜ. 7. oktoobri õhtul toimunud galal tunnistati tänavuseks aasta pereettevõtteks Nõo Lihatööstus OÜ.
Nõo Lihatööstus on pereettevõte, kuhu on kaasatud lapsi ja nende abikaasasid. Neist üks on müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük. Tema karjäär algas lihatööstuses 9. klassis, kui ta käis suviti väljastuslaos tööl. „Öösel kell 3 hakkasin kodust jalgrattaga sõitma, 4 ajal hakkas töö pihta. Enne uue kooliaasta algust olin juba päris heas vormis,” meenutab ta.
Nõo Lihatööstuse asutaja ja pikaaegne juht Toomas Kruustük lahkus meie seast eelmise aasta septembris. Simmo Kruustük ütleb, et sel moel 16 aastat isa kõrval töötades ja õppides sai ta parima võimaliku kooli. „See on hindamatu väärtus ja kogemus. Ei olnud päevagi, kus ma midagi uut õppinud poleks.”
Kruustük räägib, et tal on kaks õde – üks töötab lihatööstuses raamatupidamises ja personaliosakonnas. Väiksem õde on 20-aastane ja õpib Tartu Ülikoolis juurat. Tema oli suvel ettevõtte esinduspoes väga pühendunult abiks.
Simmo Kruustükile teeb rõõmu, kui järeltulevad põlved tahavad end Nõo Lihatööstusega siduda, kuid otsest ja teadlikku tööd, et kindlasti tuleb ettevõttesse tulla, nad tema sõnul kindlasti ei tee. Pigem on see käinud orgaaniliselt ja loomulikult.
„Ettevõte on pere jaoks väga oluline – me töötame palju, räägime sellest palju ja heas mõttes elamegi ettevõttele. Paratamatult jääb see ka noorematele külge. Aga veel kord, iga põlvkond teeb oma valikud ise,” rõhutab Kruustük.
Veel räägib ta, et tihti eeldatakse ja arvatakse, et pereettevõttes on kõva onupojapoliitika. Mõnel pool võibki see nii olla, et pereliiget eelistatakse neile töötajatele, kes pereringi ei kuulu. Nõo Lihatööstuse näitel võib ta aga kinnitada, et neil kipuvad asjad isegi vastupidi olema. Ootused ja nõudmised pereliikmetele on palju suuremad kui teistele. Ei ole nii, et tõmbad kell 17 ukse enda järel kinni ja kõik töömõtted on peast pühitud.
„Kui ma mõtlen kasvõi aegadele, mil olime isaga koos puhkusel või Hiiumaal suvilas, siis me ei rääkinud eriti kunagi, kuidas isiklikult läheb, vaid jõudsime alati ikkagi tööasjadeni: mis on probleemid, mida saaks paremini teha ja nii edasi. Kuigi me nautisime tööst rääkimist, mõtlen praegu, mil isa on meie hulgas lahkunud, et sellest on siiski mõnevõrra kahju,” leiab poeg.
Üks pereettevõttes paika loksunud tõekspidamine on neil kindlasti see, et nad pingutavad eesmärkide täitmise nimel maksimaalselt, kella vaatamata ja kompromisse tegemata. Kui nad on seadnud eesmärgi, näiteks selle, et tahavad käivet 10-15 protsenti kasvatada, töötavad selle nimel kõik tõsiselt ja pühendunult.
„Tahaksin kindlasti rõhutada, et Nõo Lihatööstus ei koosne ainult perekonnast, vaid eelkõige siiski tublidest töötajatest. Peamiselt tänu nende pühendunud tööle oleme tõusnud Eesti suurimaks kodumaisel kapitalil põhinevaks lihatootjaks,” toob Kruustük lõpetuseks välja.
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
