Nõo Lihatööstuse tehnoloog ja tunnustatud kokk Marko Kokmann annab nõu, kuidas küpsetada sea- ja lambasooles verivorste pealt krõbedaks ja seest parajalt küpseks.
Kõige klassikalisemad jõuluvorstid on jämedad seasoolde aetud verivorstid. Uuema aja trend tõi aga eestlaste lauale veidi suupärasemad peenikesed verivorstid, mis on lambasooles või siis pritsitud kollageeni kunstkesta. Parima maitse saavutamiseks tuleks aga teada nippi, kuidas erinevates soolikates vorste õigesti küpsetada.
Seasooles jämedam vorst talub kuumutamist paremini, see-eest peenikesed vorstikesed valmivad kiiremini. Kui kuumus liiga kõrge, läheb verivorst küpsetades lõhki.
Kokmanni sõnul peabki mõnede arvates olema õigesti valmistatud verivorst lõhki küpsenud. Kes aga eelistab krõbeda koorikuga verivorsti, peaks seda küpsetama madalal temperatuuril ja veidi kauem.
„Jämedaid seasooles verivorste soovitan küpsetada umbes 20 minutit pöördõhuga ahjus, mille temperatuur on lastud eelnevalt tõusta 150 kraadile. Selleks, et kest muutuks krõbedaks, laotage vorstid küpsetusplaadile väikeste vahedega. Liialt lähestikku asetatud vorstid lähevad ahjus hauduma,“ tutvustab oma kokkamisnippi Nõo Lihatööstuse tehnoloog.
Peenikesed lambasooles verivorstid vajavad vähem küpsetamist. Täiesti piisab, kui lasta neil ahjus küpseda madalal kuumusel umbes 15 minutit.
„Kodused ahjud toimivad aga väga erinevalt, mõnede puhul on õige kuumus vorstide küpsetamiseks mitte 150 vaid hoopis 160 või 170 kraadi. Seega tuleks lihtsalt jälgida, et vorstikesed ei küpseks ahjus lõhki,“ selgitab ta.
Kõige hapramad on aga kollageenkestas vorstikesed, mida tuleks krõbedaks saamiseks küpsetada veelgi madalamal temperatuuril, umbes 140 kraadi juures 10 kuni 15 minutit.
Pannil vorstikesi praadides ei tohiks pliiti liiga kuumaks ajada, pigem hoida seda poole tugevuse peal ehk teisisõnu küpsetada neid madalal temperatuuril.
„Praadimiseks lase pann esmalt kuumaks, kalla sellele veidi õli või asetada tükike võid sulama. Alles seejärel paiguta verivorstid pannile küpsema ja jäta neile seal piisavalt ruumi. Parema tulemuse saamiseks aseta pannile kaas peale,“ soovitab Kokmann.
FOTO autor: Vallo Kruuser
Lisainfo
Marko Kokmann
Nõo Lihatööstuse tehnoloog
Tel: 73 02 030
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
