Ebakvaliteetse lihatoote ostmine on raharaiskamine, lausus Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Mai lõpus tähistab Eesti kolme suurema lihatööstuse hulka kuuluv Nõo kolmekümne aasta möödumist esimeste toodete valmimisest.
Esimesed tooted olid rulaad, sardell, poolsuitsuvorst ja röövlipraad. Ettevõtte asutas tunamullu lahkunud Toomas Kruustük Nõo kolhoosi vanasse amortiseerunud sajaruutmeetrise vorstitsehhi ruumidesse. Ta oli varem töötanud Tartu Lihakombinaadis ja Soomes tunnustatud Pekka Pajuniemi lihatööstuses. Seal nägi Toomas Kruustük, kui tähtis on lihatoote puhul kvaliteet, ning lõi enda jaoks standardi, milles ta kunagi järele ei andnud. „Me jätkame sama põhimõtet,” kinnitas poeg Simmo Kruustük, kes vastutab ka Nõo Lihatööstuse turunduse ja müügi eest. „Kvaliteet peab olema peamine.”
Nõo Meat ei tähenda – pole liha
Seetõttu ei kasutata Nõo toodetes kondilihamassi, mis aitab ainult tootel kaalu tõsta, aga toiteväärtust ei oma. Paljudes riikides on selle kasutamine suisa keelatud. „Sööge vähem, aga tervislikumalt – see on meie sõnum,” lausus Simmo Kruustük.
Tema soovitas põhjalikult lugeda, mis on lihatootepakendil koostisainete nimekirjas. Kui loetelus on esimesed lihamass, kamar, vesi ning liha tuleb alles pärast seda, peab arvestama, et liha on selles tootes ainult näpuotsaga. Kruustüki sõnul võib toote oskuslikult isegi maitsvaks teha, aga lihastruktuuri peaks sööja ikkagi ära tundma. „See on lihtsalt raha raiskamine,” sõnas ta.
See on lihtsalt raha raiskamine
Kruustükile meeldib Leedu mudel, kus on kehtestatud lihatoodete klassid. Leti ääres saab klient hoobilt aru, millisesse kategooriasse toode kuulub.
Ta ütles, et isa lahkumise järel on ettevõtte juhtimise põhimõtted jäänud samaks. Tema sõnul oli isa väga suur suhtleja, ta püüdis töötajate muredele kaasa tunda ja aidata. Isa Toomas oli Simmo Kruustüki jaoks mentor ja koolitaja. Tema põhimõte oli, et alati on olemas väljapääs.
Töötajate väärtust teab ka Simmo. „Töötajad annavad ettevõttele näo,” sõnas ta. „Kui ei oleks häid inimesi, poleks ka ettevõtet.” Kahjuks ollakse aga hädas uute noorte töötajate pealekasvuga, sest lihatööstus ei näi neile atraktiivne. „Asume Elva ja Tartu vahel. Siit on mugav käia tööle nii Tartusse, Elvasse kui ka Otepääle,” kirjeldas Kruustük.
Kokku on ettevõttes 230 töötajat. Viis töötajat on ka Lätis, kes tegelevad ekspordiga Lätti ja Leetu. Lätis pole Kruustüki sõnul ajalooliselt tugevat toiduainetööstust olnud. „Nende jaoks on etaloniks Eesti ja Soome tooted.” Kruustüki sõnul oli Nõo esimene, kes viis sinna viilutooted. Kuidas lätlastele õ-tähte sisaldav kaubamärk tundub?
„Nõo nimi on neile eksootiline,” vastas Kruustük, lisades, et eksootika võib olla ka põnev. Välismaistel messidel on nimest Nõo Meat välja loetud hoopis ingliskeelne eitus (no meat – pole liha). Siis on küsitud, kas Nõo pakub taimetoitu.
Täissuitsuvorstiga maailma
Praegu moodustab eksport Nõo toodete müügist umbes veerandi, peamiselt lähebki kaup Lätti ja Leetu. Soome ja Rootsi on Kruustüki sõnul Eesti toiduainetööstustel väga keeruline oma kaubamärgiga pääseda, aga kui vaadata Leedu ja Poola suunas, on hinnaootused järjest madalamad.
„Ekspordi jaoks asub Eesti väga keerulises kohas,” nentis Kruustük. Küll on tal aga idee, et Eesti vorstitootjad võiksid kõik panustada, et meie kroonijuveel oleks täissuitsuvorst, nagu hispaanlastel on chorizo või itaallastel salaami.
See tähendab, et kõik vorstitootjad lepiksid kokku standardis, milline vorst olema peab. „Moskva täissuitsuvorst peab olema kõva nagu kivi,” lausus Kruustük, lisades, et selle nime all võib saada ka poolsuitsuvorsti.
Nõos loengus
Simmo Kruustük tunnistab, et kuigi isal oli lihatööstus, ei olnud tema siia tööletulek mingi kindlalt planeeritud karjäär. Ta õppis Tartu ülikooli magistrantuuris päevases õppes majandust, kui senine müügidirektor töölt lahkus. Siis tuli otsustada. Simmo sõnul oli väga põnev ja pingeline aeg ning alati kõikidele loengutele ei jõudnud.
„Kursakaaslased tegid nalja, et Simmo on loengus Nõos,” lausus ta. Teooria ja praktika sidumine andis kindlasti tema haridusele juurde. Ettevõtte tänane tegevjuht Ragnar Loova oli Simmo kursusevend ja liitus Nõo meeskonnaga Simmoga samal päeval.
Kui nad koos alustasid, oli ettevõtte aastakäive 6,5 miljonit eurot, praegu juba 40 miljonit. Ettevõte kasvab igal aastal viis kuni kümme protsenti. Kiiremini kasvada oleks väga keeruline. Kui alustati sajal ruutmeetril, siis nüüd on pinda sada korda rohkem. Investeeringuid on tehtud järk-järgult. „Ei ole tekkinud võimalust investeerida korraga, kogu teenitud kasum on pandud arendusse ja lisaks laenud,” rääkis Kruustük.
Inimtöö ja robotid
Investeeritud on ka tööprotsesside automatiseerimisse. Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul eeldab automatiseerimine suuri mahte ja üksluiseid protsesse. Nõo Lihatööstuse mahtude juures pole see veel mõistlik ja nii tulebki kombineerida inimtööd robotitega. Singilõikude pakendajana on Loova tutvustatud robot aga ideaalne, teeb ära mitme inimese töö. Pooleldi automatiseeritud on ka lihalõikamise liin, kus masin ütleb lõikajale ette, mida ta tegema peab, ja masin suunab lihatüki ise õigesse lahtrisse. Loova demonsteeris ka šašlõkitükkide lõikurit. Suvel grillihooajal tulevad lihalõikajad sellele appi. „Kolm lihalõikajat teevad seda masinast kiiremini, pealegi on käsitsi lõigatud liha siiski kvaliteetsem,” selgitas ta.
Iga nädal väljub Nõo Lihatööstusest suurusjärgus 150 tonni lihatooteid. Laos on korraga 40 kuni 60 tonni. Seega tühjeneb ladu piltlikult iga paari-kolme päeva tagant.
Ettevõttel oli kunagi Saadjärve kaldal Äksis oma tapamaja, millest loobuti, sest see eeldas jätkamiseks suuri investeeringuid. Arvestades, et Eesti suuremate lihatööstuste tapamajad pole tööga üle koormatud, otsustati lihakehade kokkuostmise ja tapamaja teenuse kasutamise kasuks. Nõo juhtkond on mõelnud ka oma seafarmi soetamise peale.
Lisainfo:
Simmo Kruustük
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees
Tel: +372 51 68 103
E-post: