Tarbija tahab lihatoodetes näha aina vähem soola ja lisaaineid

Nõo Lihatööstus on paljude toodete puhul soolasisaldust viimastel aastatel vähendanud isegi 20-30%.

„Eesti inimesed jälgivad väga hoolikalt, mis pakendil kirjas, ja otsustavaks kujuneb, milline on toote soolasisaldus ning kas on kasutatud lisaaineid või mitte,“ ütles Nõo Lihatööstuse peatehnoloog Anne Värä. „Nõo on keskendunud kõrge lisaväärtusega lihatoodete valmistamisele ja tarbijate tagasiside pideval kaardistamisel on tootearenduses äärmiselt oluline roll.“

Värä lisas, et Nõo Lihatööstuse strateegiline eesmärk on tarbijatele tagada tasakaalustatud ja kvaliteetse toitumise võimalused. „Me ei kasuta üheski tootes väheväärtuslikku kondilihamassi, mis on turul üldiselt paraku üsna levinud,“ rääkis peatehnoloog. „Hoiame toodetes kõrget lihasisaldust, mis on võimaldanud meil vältida lõhna- ja maitsetugevdaja naatriumglutamaadi ehk E621 lisamist. Ka siin on mõnegi tootja puhul näha, kuidas naatriumglutamaadi kasutamist peidetakse teiste nimede taha.“

„Oleme aktiivselt tegelenud soola vähendamisega ning sellega paljude toodete puhul juba alampiiri lähedal, sest ega keegi magedat lihatoodet ka ei tahaks tarbida,“ kommenteeris Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. „Kuigi maitseid on võimalik erinevate maitseainesegudega timmida, siis soola teatud ulatuses kasutamine on vajalik, sest aitab tootel kvaliteetsena säilida.“

Kruustük ütles, et Eesti tarbijal on väga vedanud, sest kodumaine toidutööstus järgib ülikõrgeid norme. Näiteks Ameerika või Euroopa mõne teise riigi tootjad kasutavad üsna ulatuslikult erinevaid lisaaineid.

„Sellest hoolimata on meie enda kohustus tõsta tarbija teadlikkust turul pakutavate toodete kohta. Täpsemini selle kohta, mida tooted sisaldavad, samuti oskust lugeda ja teadvustada pakenditele kirjutatud infot õigesti,“ kirjeldas Kruustük. „Võtame näiteks täissuitsuvorsti. Oluline on teha vahet kõrgema veesisalduse ja madalama veesisaldusega täissuitsuvorstidel. Sisuliselt kannavad mõlemad täissuitsuvorsti nime ja hind polegi nii erinev, kuid kvaliteedis on suured erinevused. Kõrgema veesisalduse ja vetruvama struktuuriga täissuitsuvorstides jääb vajaliku liha sisaldus kasutatavate lisaainete tõttu siiski väheseks.“

Täisväärtusliku toitumise edendamise nimel hoidub Nõo Lihatööstus veel ka näiteks naatriumnitriti, palmiõli ja soja kasutamisest – ja selline on õnneks ka tarbijate ootus.

Nõo Lihatööstus on kõige suurem ja uuendusmeelsem kodumaine lihatööstus. Ettevõte annab tööd ligi 200 töötajale, millega on Lõuna-Eesti olulisemaid tööandjaid ning kohalikku ühiskonnaellu panustajaid. Nõo pälvis eelmisel aastal EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti parimate ettevõtete konkursil aasta pereettevõtte tiitli.

Fotol Nõo Lihatööstuse peatehnoloog Anne Värä (foto autor Vallo Kruuser).

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post:

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

Noo_logo_valge-01-svg