Kohalik toidutööstus on koos koolidega asunud otsima lahendust, et leevendada heade spetsialistide põuda ja tagada kodumaise toidutootmise edu.
«Toidutööstuses on tublidest spetsialistidest ehk tehnikutest ja tehnoloogidest krooniline puudus,» kinnitas eelmisel aastal Eesti parimaks pereettevõtteks valitud Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
«Otsime noori tikutulega taga, et neile tutvustada kodumaise kvaliteetse toidutootmise muresid ja rõõme. Usun, et meil on ka päris hea lojaalsus- ja boonusprogramm, põnev ning eluline valdkond. Saame kohalikule inimesele igati sisukat tööd pakkuda, aga tööturg liigub praegu hoopis teises rütmis,» rääkis Kruustük.
Oluline on noorte väljaõpetamine
Tema sõnul tuleb senisest palju rohkem keskenduda noorte väljaõpetamisele, et kindlustada kohaliku toidu tootmise edu ka tulevikus. «Oleme selleks valmis koos koolidega märkimisväärselt panustama. Saame pakkuda praktikakohti, projektiõppe jaoks tudengitele anda praktilisi ülesandeid, kaasjuhendada lõputöid, osaleda õppetegevuses, uurimis- või arenduskoostöös ülikoolidega ja nii edasi. Esimese sammuna käivitasime koos maaülikooliga selleks näiteks Lihahäkatoni.»
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) toidutehnoloogia ja -arenduse õppekava programmijuht Katrin Laos märkis, et 2017. aastal toimus TalTechis esimese astme õppekavade konsolideerimine, mille tulemusena liideti kolm eraldiseisvat, sarnase õppega kava üheks laiapõhjalisemaks rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavaks.
Huvi toidutehnoloogia vastu kasvab
Kuigi õppekava jäi sarnaseks, vähenes järsult toidutehnoloogia peaerialale õppima tulijate arv: 2017.–2020. aastal asus toidutehnoloogia peaerialale õppima 3,5 korda vähem tudengeid, keskmiselt 13 tudengit aastas. «Tänavu avati üle viie aasta uuesti eraldi vastuvõtt toidu- ja biotehnoloogia erialale, mis tõi kaasa viimase viie aasta suurima eriala tudengite arvu,» selgitas Laos.
TalTechis asub tänavu toidu- ja biotehnoloogia erialal õppima 31 uut bakalaureusetudengit.
Laose sõnul lõpetab toidutehnoloogia eriala aastas keskmiselt 10 tudengit, kellest umbes pooled lähevad edasi ka magistriõppesse. Toidutehnoloogia ja -arenduse magistriks tullakse TalTechi õppima ka Tartu Ülikoolist, Maaülikoolist kui ka Tallinna Ülikoolist. Sel aastal kokku 11 tudengit.
Bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise baashariduse ja praktilised kogemused läbi erialaste praktikumide, et asuda tööle valdkonnaga seotud ettevõttes või ametis. Laose sõnul saadakse peamised erialased teadmised aga siiski magistriõppes, mille lõpetajatest peaaegu 100 protsenti asuvad erialasele tööle.
Eesti Maaülikoolis kandideeris tänavu toiduainete tehnoloogia eriala õppekohale keskmiselt 3,6 tahtjat ning tehnika ja tehnoloogia erialale 2,1 pürgijat. Bakakalaureuseastme tudengite konkurss toiduainete tehnoloogia õppekavale on pärast motivatsioonikirja nõude kehtestamist varasemast väiksem, kuid eriala õppima asuvad tudengid on teinud oma valiku teadlikumalt ega loobu selle omandamisest kergekäeliselt.
Õppurid kardavad tehnikaalasid
«Tehnikaalad ei ole kahjuks noorte seas väga populaarsed, sest nende õppimist peetakse raskeks. Eks nad natuke on ka, filosofeerimise kõrval tuleb midagi päriselt ära õppida,» tõdes Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsent Ivi Jõudu. «Tehnikaalasid õppides on kindlasti suurem väljavaade saada tasuv töökoht.»
«Kuna on päris suur surve meelitada just tehnikavaldkonna noori juba õpingute ajal tööle, siis kahjuks ei jõua neist kõik lõpudiplomini,» ütles Jõudu. Lõpetajaid on kummalgi erialal aastas suurusjärgus 15–20. Paljud noortest jätkavad ka Eesti Maaülikooli magistriõppes.
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“
