Toidutööstused on võtnud tootearendusel uueks suunaks lisaainete vähendamise

Nõo Lihatööstuse tehnoloogi Marko Kokmanni sõnul on tarbijad hakanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas üha rohkem eelistama päris toorainest valmistatud ja võimalikult väheste lisaainetega rikastatud toitu. See on pannud ka toidutööstusi arendama uudistooteid, milles on senisest vähem sünteetilisi maitsetugevdajaid, magusa-, lõhna- ja värvaineid.

„Inimesed teevad oma toiduvalikuid varasemast palju teadlikumalt ning uurivad poes hoolikamalt toidusilte. Kui seal on kirjas neile tundmatud või arusaamatud koostisained, siis üha enam jäetakse see toode ostmata,“ rääkis Kokmann.

Tema sõnul eeldavad tarbijad, et toote nimetus vastaks selle sisule. „Kui pakendil on kirjas „terav“, siis inimesed soovivad seda ka toidus kogeda. Või näiteks „Apelsini kana“ peaks pakkuma tootenimele vastavat maitset,“ kirjeldas Kokmann tarbijate ootust.

„Soovitakse puhtaid maitseid ja E-ainete vähendamist, mida toiduainetetööstus on hakanud viimastel aastatel oma tootearenduses ka tõsiselt arvestama,“ lisas Kokmann. See esitab aga väljakutse tootearendajatele, et ilma E-aineteta tooted säilitaksid kogu realiseerimisaja oma algse välimuse ja maitse.

Sama tendents on Kokmanni sõnul ka maitseainetööstuses, kes samuti vähendavad toidutootjate jaoks valmistavates segudes ja kastmetes E-ainete koguseid.

„Nõo Lihatööstus peab ülioluliseks, et inimesed toituksid tervislikult, seetõttu ei kasuta me oma toodetes odavat lihamassi, vähendame soolasisaldust ning näiteks toorvorstidele ja uuele lastesarjale ei lisa enam maitsetugevdajat E621 ehk naatriumglutamaati,“ rääkis tehnoloog.

Uudistoodete arendamine algab tavaliselt aasta enne nende turule jõudmist. Kokmanni sõnul käib praegu aktiivne töö järgmise aasta suvetoodete arendamisega. „Katsetamisel on umbes 80 ideed ning nende hulgast jõuab tarbijateni tavaliselt 18-19 uudistoodet. Enne valikute tegemist grillitakse kõik need idee tasemel grilltooted kolm korda läbi ja neist vaid parimad jõuavad otsustajate lauale,“ kirjeldas ta Nõo Lihatööstuse tootearenduse protsessi.

Nõo Lihatööstus on kõige suurem ja uuendusmeelsem kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus. Ettevõte annab tööd üle 200 töötajale, millega on Lõuna-Eestis olulisemaid tööandjaid ning kohalikku ühiskonnaellu panustajaid. Nõo pälvis 2021. aastal EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti parimate ettevõtete konkursil aasta pereettevõtte tiitli.

Lisatud fotol on Nõo Lihatööstuse tehnoloog ja tunnustatud kokk Marko Kokmann.

Foto autor Vallo Kruuser.

Lisainfo

Marko Kokmann

Nõo Lihatööstuse tehnoloog

Tel: 73 02 030

E-post: 

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

Noo_logo_valge-01-svg