Vastlapäeval süüakse seajalgade asemel kooti ja raguud

Käes on vastlapäev, mis paljude jaoks seostub pika liu, hernesupi ja vastlakuklitega. Eesti vastlakommetes on pikalt püsinud au sees sealiha ja eriti seajalgade söömine. Nõo Lihatööstuse andmetel eelistavad eestimaalased seajalgade asemel aga järjest enam seakooti ja raguud. 

Kui sealjalgade söömine on olnud viimastel aastatel Eestis langustrendis, siis raguude ja seakootide müük hoogustub vastlapäeva paiku oluliselt, näitab Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstuse, AS Nõo Lihatööstus statistika. Ettevõtte andmetel söövad eestlased neid lihatooteid vastlanädalal pea poole rohkem kui tavapäraselt.

Alanud vastlanädalaks valmistab Nõo Lihatööstus ligi 4000 kilo seakooti ja 5000 kilo raguud. 

„Seakoot on saanud heaks alternatiiviks seajalgadele ja põhjusega: selles on rohkem liha, koodist saab teha nii ahjupraadi kui kasutada süldi või supi valmistamiseks, mistõttu on selle lihatoote menu üsna suur,“ rääkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. 

Teiseks vastlapäeva hitt-tooteks on Kruustüki sõnul raguu. „Raguud söövad eestlased tegelikult meelsasti kogu aasta vältel. Samas on näha, et vastlapäev kasvatab nende tarbimist siiski märgatavalt. Meie toodame vastlanädalal 5 tonni raguud, millest ligi kaks kolmandikku moodustab suitsraguu,“ ütles Kruustük. 

Pisut eksootilisema maitsena toob Kruustük välja seapõse, mis on samuti leidnud tee eestlaste vastlapäeva toidulauale. 

„Vastlapäev on Eestis traditsiooniliselt üks korralik pidupäev, mille juurde on alati käinud toekas söök, jook ja lõbus vastlaliug. Juba esivanemate kommete kohaselt valmistati paljud selle päeva road lihast ja nii on see püsinud tänaseni. Lihtsalt eestimaalaste maitse-eelistused on mõnevõrra muutunud,“ ütles Kruustük.  

Share on facebook
Facebook
Share on twitter
Twitter
Share on email
Email