Nõo Lihatööstus: kuidas leida poelettidelt kõige tervislikum lihatoode?

Olukorras, kus poeletid kubisevad sadadest erinevatest lihatoodetest, on õige valiku tegemine keeruline. Kuidas leida lihatoode, mis on ühtaegu maitsev, tervislik ja valmib kiiresti?

„Ilmselt on pea igaüks kogenud, et kui minna poodi liha ostma, lööb lai valik silme eest kirjuks. Samas ei pruugi paljude lihatoodete kvaliteet olla hea: kasutatakse kondilihamassi ja tehislikke maitsetugevdajaid, tihti on liha kõrge rasvasisaldusega. Samal ajal on ülekaalulisus, eriti laste hulgas, järjest suurem probleem,“ selgitas Fitlapi toitumisnõustaja Irina Tamme.

Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusspetsialist Arthur Taavet ütles, et ainuüksi Nõo tuleb igal hooajal välja umbes 20-30 uue tootega. Kui panna juurde veel teised lihatootjad, tuleb uusi nimetusi üle 100. „Eeldada, et tarbija jõuab kõigi toodete koostise ja kaloraaži endale selgeks teha, pole eriti mõistlik,“ märkis Taavet, lisades, et siinkohal tulebki appi Fitlapi toode, mille sinine disain on juba kaugelt tuntav.

Ehkki tänapäeval ütleb tervisliku toitumise ABC, et valmista kogu toit kodus ise, näeb Taavet, et paraku on inimeste elutempo üha kiirem, mistõttu pole neil kodus kokkamiseks aega.

„Luues tervislikumaid ja maitsvaid valikuid, loodame parandada olukorda, kus Eesti perede toidulauale jõuab väga kehvast toorainest valmistatud või kiirtoidukohast ostetud toit,“ märkis Taavet.

Soovitussilt tuleb välja teenida

Nõo ja FItlapi koostöö on olnud pikaajaline ja torkab poelettidelt kiiresti silma. Seetõttu küsitakse tihti, kuidas ühistöö ikkagi täpselt välja näeb? Kes retseptid välja mõtleb? Kui kaua toote valmimine aega võtab? Kas Fitlap toodab ka ise midagi?

Irina Tamme rõhutas, et Fitlap pole toidutootja ega- töötleja, vaid nende roll on pakkuda professionaalset toitumiskava ja toitumisalast know-how’d. „Meie toitumiskavad sobivad tervele perele, nii kaalulangetajatele kui ka tõstjatele, noortele ja vanadele. Meie valikus on üle 1000 erineva retsepti,“ selgitas Tamme.

Poekülastaja tunneb Fitlapi ära sinise märgistuse kaudu toote pakendil, olgu tegemist piimatoodete, kaerahelveste või lihaga. Soovitussilti ei saa mõistagi igaüks, selle välja teenimiseks peab toode vastama Fitlapi kõrgetele standarditele, milleks on tagasihoidlikum energiasisaldus ja naturaalsed koostisosad.

„Tarbijate usaldus soovitussildi vastu on väga kõrge, mille tõestuseks on märkimisväärselt kasvanud müüginumbrid,“ lisas Tamme.

Arthur Taavet sõnas, et tänapäeval panevad lihatootjad väga kergekäeliselt oma pakenditele või reklaamidele sõnumeid, mis kinnitavad, et toode on madala kaloraažiga või tervislik.

„Tihti see nii siiski pole. Fitlapi heakskiit on meie jaoks justkui väline kontroll, mis tõestab, et toode pole turundusosakonna välja mõeldud, vaid tõepoolest nö pulkadeks lahti võetud ja läbi kontrollitud,“ selgitas ta.

Hea retsept võtab mitu kuud

Taavet tunnistas, et Fitlapiga koostöö alustamiseks ei pidanudki nad oma tooteid väga palju muutma. „Nõo Lihatööstusel on algusest peale olnud üks väga kitsendav põhimõte: me ei kasuta oma toodetes kondiliha- ega kanalihamassi. Me toodame vaid seda, mida tahame ka ise süüa ja oma perele serveerida. See tõi meid juba poolele teele vastamaks Fitlapi kõrgetele nõuetele,“ märkis Taavet.

Uusi tooteid mõeldakse välja aga koos. „Proovime erinevaid retsepte, põrgatame neid omavahel ja anname üksteisele tagasisidet. Tihtipeale võib kuluda mitu kuud, et jõuda tulemuseni, mis mõlemat poolt rahuldaks. Arvestada tuleb ju väga paljude teguritega, olgu selleks hind, säilivusaeg, kaloraaž, valgusisaldus ja muidugi maitseomadused,“ selgitas Taavet.

Kui tavaline koostöö toidutootja ja Fitlapi vahel näeb välja nii, et toidutootja pakend saab väikese Fitlapi märgise, siis Nõo otsustas sellest veel ühe sammu edasi astuda.

„Sisuliselt töötasime koos nullist välja täiesti uued tooted, millel on ka eristuv sinine pakend. Ehkki Nõo kaubamärki on sel isegi vähem näha kui Fitlapi oma, ei pane me seda sugugi pahaks, sest eesmärgiks on tervislikum valik nähtavaks teha,“ ütles Taavet.

Lisaks ühisele soovile pakkuda madala kaloraažiga kvaliteetseid ja tervislikke lihatooteid, ühendab Nõod ning Fitlapi veel see, et mõlemad on omal alal Eesti suurimad kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 raames investeerime innovaatilisse sulatus- ning viilutusliini. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.2 2022. aasta toetusvooru raames investeerime innovaatilisse soolamispritsi. Investeeringu eesmärgiks on tootmisvõimsuse suurendamine, sortimendi mitmekesistamine, innovaatiliste lahenduste rakendamine ning toodete kvaliteedi tõstmine.“

Noo_logo_valge-01-svg